






Aistingud
Põhimeeled, nagu nägemine, maitsmine, kuulmine, haistmine ja tunnetamine, julgustavad last avastama teda ümbritsevat maailma. Loetletud kategooriates tugevalt stimuleerivad mänguasjad on väga olulised varajases arenguastmes.
Peenmotoorika oskused
Peenmotoorika oskused on väiksed liigutused, näiteks asjade üles tõstmine sõrme ja pöidla vahel või varvaste liigutamine või huulte ja keelega tunnetamine ja maitsete eristamine.
Üldmotoorika
Rütmika oskused on suuremad liigutused kaasates kätt, jalga, jalalihast või kogu keha - mänguasjad, mis julgustavad löömist, roomamist, jooksmist ja hüppamist, on mõeldud lapse rütmika oskuste treenimiseks.
Loogiline mõtlemine
Loogiline mõtlemine on võime luua seoseid eseme ja informatsiooni vahel. Näiteks pusle ja ehitusklotsid arendavad lapse loogilist intelligentsi, järjestamist, mõtestamist, järeldamist ning lõpuks probleemide lahendamist.
Loomingulisus
Loovusele pannakse alus lapse varajases arenguetapis. Värvid, kujundid, joonistama õppimine, muusika ja rütmidega tutvumine, kõik see arendab lapse loomingulisust.
Kunstiline intelligentsus
Kunstiline intelligentsus on võime õppida värve, kujundeid ja kujusid, tõmmata jooni, hinnata muusikat ja rütmi ning teha vahet osal ja üldisel.
Emotsioon
Terve laps peaks suutma kontrollida ja väljendada oma tundeid. Armastuse ja kaitstuse tajumine kujundab lapse kindlustunde. Armsaks saanud mänguasjad aitavad lapsel väljendada oma tundeid ning õpetavad talle suhtlemist läbi vastastikuse usalduse.
Suhtlemisoskus
Suhtlemisoskus on võime suhelda asjakohaselt teistega. Läbi hea suhtlemisoskuse suudab laps teha koostööd ja saada kasulikuks meeskonnaliikmeks.
Enesehinnang
Enesehinnang on lapsele olulistelt inimestelt (nt. vanemad ja eakaaslased) saadud tagasiside tema saavutuste kohta. Kui laps saavutab mänguasjaga lahenduse, tunneb ta enda üle uhkust. See aitab luua tugevamat enesehinnangut koos parema suhtumisega endasse.
